Kahjurid
Telefonid: 637 3161, 556 99 649
Ei saa ühendust? Kirjutage meile
           AVALEHT    KAHJURID    PREPARAADID    MEIE KLIENDID     KONTAKTANDMED    KASULIKUD LINGID
 
 
Kahjurid


 

Kahjurid

Prussakad: on ühed raskemini hävitatavad kahjurputukad planeedil. Meil on kõige levinumad saksa (Blatella germanica L.), mustad ( Blatta orientalis L.) prussakad.. Domineerivaks liigiks on saksa tarakan – prussakas. Loe edasi...

Ilmusid koid: Koiliblikad ei kujuta ohtu teie asjadele. Koiliblikate areng toimub s.t. emaliblikas muneb (60-260) muna, millest kooruvad 20°C temperatuuril 12-15 päeva pärast röövikud. Loe edasi...

Rusked majasipelgad (vaaraosipelgad): Ruumides, kuhu kolisite, võib neid näha tualettruumides, prügiämbrites, prügil ja mustusel; sealt sipelgad ronivad laudadele, tungivad puhvetitesse, roomavad mööda nõusid. Seejuures nad on düsenteeria, salmonelloosi, tüüfuse, nugiliste esilekutsujate mehaanilisteks edasikandjateks.
Loe edasi...

Lutikad: Olmeliste verdimevate putukate enam levinud liigiks on voodilutikas. Kuulub poolkõvatiivaliste rühma. Rühmas on umbes 3 tuhat liiki.
Voodilutikal on tugevasti lamendunud punakaspruuni värvi keha pikkusega -5 mm, mis on kaetud tihedate karvakestega. Loe edasi...

Herilased: Rühma (Hymenoptera) nõelavate putukate grupp.
Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Loe edasi...

Kirbud: väikesed (0,5-5 mm) tiivutud putukad torke-imava suuaparaadiga. Keha on külgedelt lamendatud, jalad kohandatud hüppamiseks. Kirbu hüppamise kõrgus 1-1,5 m. Loe edasi...

Närilised
Kõigist sinantroopsetest närilistest, kes toovad tunduvat kahju inimesele, on kõige laiemalt levinud rotid ja hiired. Neid kohtab sageli elu- ja tootmisruumides, loomakasvatusehitistes, põldudel ning aiamaadel, aedades ja teistes kohtades. Nende loomade põhiline mass kolib inimese vahetusse lähedusse, teised – temast kaugemale, vältides soojal ajal tema lähedust. Sinantroopsed närilised on väga tundlikud külma suhtes. Pikaajalisel nälgimisel nende viljakus langeb järsult, toidu puudumisel aga nad sageli hukkuvad 3-5 ööpäeva jooksul. Sinantroopsed närilised on terve rea infektsiooniliste haiguste alaliseks koldeks ja allikaks. Ainult loomade hulgas võivad rotid levitada üle 45 nakkushaiguse. Kogumis aga närilised elavad läbi umbes 200 erinevat haigustekitajat, mille all kannatavad inimene ja koduloom. Mitte juhuslikult pööratakse paljudes maailma maades võitlusele närilistega suurt tähelepanu. Nii näiteks, ainuüksi USAs on rodentitsiidide tootmisega ja realiseerimisega seotud umbes 80 erinevat firmat. On olemas üle 1300 peibutiste retsepti võitluseks närilistega. Mõnedesse neist kuulub kuni 30 erinevat komponenti.

Hall rott: (punane, ambaari-, kanalisatsiooni-, pruun, norra, tavaline rott, võhr, Saksamaal – rändrott, Rumeenias – reisirott). See liik on laialt levinud kogu maailmas ja Eesti territooriumil. Loe edasi...

Must rott: (laeva-, katuse-, pööningurott). On olemas musta roti 3 alaliiki – tegelikult must ehk euroopa rott, aleksandria ehk egiptuse, india ehk katuserott. Loe edasi...

Majahiirel: on pruun-hall selg ja helehall kõht. Täiskasvanud hiire keha pikkus on kuni 11 cm, saba poolpaljas pikkusega kuni 9 cm. Kõrvad on väikesed, väljaulatuvad, kooldumisel katavad silmi, jalad lühikesed ja laiad. Loe edasi...

Mutid: Mutlased (Talpidae) kuuluvad seltsi putuktoidulised, sugukonda imetajad. Selle imetajate liigi esindajate pikkus on kuni 21 cm ja kaal 9-170 g. Loe edasi.. .


Copyright © OÜ Astrades 2003 Kahjurid