Hall rott (punane, ambaari-, kanalisatsiooni-, pruun, norra, tavaline rott, võhr, Saksamaal – rändrott, Rumeenias – reisirott).
See liik on laialt levinud kogu maailmas ja Eesti territooriumil. Esialgne levimiskoht on Aasia (Hiina) ja mõõduka kliimaga rajoonid. Tal on kahetooniline värv – pruun ülalt ja hallvalge alt, mõnikord võib kohata tumedat värvust ning albinosse. Hall rott on üks kõige suuremaid hiiretaolisi närilisi. Keha pikkus koos sabaga on 35-45 cm piirides, saba pikkus on keha pikkusest väiksem, saba on paljas, kaetud rõngakujuliste soomustega koos harvade karvadega. Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 400 g. Nina on hallil rotil võrreldes mustaga enam nüri, silmad ja kõrvad aga on suhteliselt väikesed. Neid võib kohata eluruumides, ladudes, kauplustes ja loomakasvatusruumides, maa-aluses kanalisatsioonivõrgus ning teistes kohtades. Looduslikes tingimustes on hall rott kõikesööv loom ja võib tarbida loomse ning taimse päritoluga kõiki liike toitaineid. Ööpäevane toiduvajadus moodustab 25-100 g, veevajadus – 20-30 ml. Peale toitainete rotid närivad nahka, kummitooteid, kangaid, puitu, raamatuid, seepi, elektrijuhtmete isolatsiooni, hoonete puitosasid jt. Nad kalduvad tegema varusid oma varjupaikades – urgudes. Nende liikide aktiivsus suureneb ööpäeva hämaral ajal. Toiduotsinguil nad võivad ületada küllaltki suuri vahemaid. Hallide rottide toit pole vähem mitmekülgne kui mustade toit, kuid hallid rotid suunduvad sagedamini toidu otsinguile kanalisatsioonisüsteemidesse ja prügi ning jäätmete ladustamiskohtadesse, neil on kalduvus elada neis kohtades.
Hall rott korraldab urge ja pesi loomakasvatus- ja eluruumides, samuti kaa maa sees sügavusel kuni 0,5 m. Aasta soojal ajal hall rott võib kolida loomapidamise suvelaagritesse, külmal ajal naaseb elu- suvilaehitistesse. Hallide rottide elukestus on 2-4 aastat, suguküpsuse saavutavad nad 3-4 kuu vanuselt ja võivad anda 3-st kuni 10 pesakonnani aastas. Igas pesakonnas toob emasisend 4st kuni 23 pojani.